Eesmärk
Koostöömudeli eesmärk on toetada erialakeele ja erialaainete õppe lõimimist, pakkudes praktilisi näiteid ja strateegiaid selle kohta, kuidas keele- ja erialaõppejõud saavad omavahel koostööd teha.
Mudel sisaldab juhiseid, kuidas:
- koostada õppematerjale koos erialaõpetajatega,
- viia läbi ühiseid praktilisi harjutusi, kus võõrkeel on lõimitud erialasse,
- luua õpikeskkondi, mis arendavad õppijate võõrkeele kasutust erialases kontekstis ning tugevdavad nende valmisolekut tööeluks.
Antud mudelit rakendades tõuseb õpetamise kvaliteet ja paranevad õpitulemused nii erialaainetes kui ka keeleõppes.
Sinul on keskne roll edukas lõimitud aine- ja keeleõppes (LAK) ning erialakeele õpetamises. Erialakeele eksperdina on sinu ülesanne teavitada erialaõppejõude relevantsetest muudatustest ja/või uuendustest erialaspetsiifilises keelekasutuses. Tihe koostöö erialaõpetajatega kohe planeerimisfaasist alates peab olema regulaarne, praktiline ja eesmärgipärane.
Kommunikeeri erialaõppejõududele
selgelt erialakeele õppe eesmärgid ja oma valdkonna (näiteks terminoloogia) sisu ning kogu sama informatsiooni ka neilt.
Korralda regulaarseid kohtumisi
erialaõppejõududega enne ainekursuse algust, selle jooksul ja pärast seda. Alusta ühist planeerimist varakult ning anna erialaõpetajatele aega tutvuda keeleõppe sisu ja eesmärkidega ning kohandada vastavalt sellele ka oma õppe sisu, näiteks tundide või harjutuste jaoks vajaliku terminoloogia loetelu. Otsustage koos, millal õpetatakse võtmemõisteid emakeeles ja millal võõrkeeles, et vältida olukorda, kus õppijatel tuleb korraga õppida kahte „uut“ asja.
Eesmärgista iga tund või harjutus
võõrkeele vaatenurgast. Veendu, et ka erialaõppejõul on samasugune arusaam nendest eesmärkidest. Jaga temaga kursuse kirjeldust ja ainekava.
Erialakeeletundide ettevalmistamisel
koosta reaalseid situatsioone peegeldavaid harjutusi, milles erialaõppejõud võivad samuti rollimängijatena osaleda. Jaga erialaõpetajatega näiteid salvestatud esitlustest, aruannetest, kirjalikest tekstidest jms.
Kutsu erialaõppejõude
eriti äsja alustanuid, võõrkeeletunde vaatlema. Aeg-ajalt aga vaatle ka ise erialatunde, et saada ülevaade seal kasutatavatest õpetamismeetoditest ja õppijate erialaste teadmiste tasemest. Taoline koostöö arendab nii sinu erialaseid teadmisi kui ka pedagoogilisi oskusi.
Ole avatud kummagi osapoole ettepanekutele.
Mitmekesised õpetamismeetodid, näiteks ümberpööratud klassiruum, virtuaalne suhtlus ja arvutipõhine keeleõpe võivad parandada õpitulemusi nii erialaainetes kui ka keeleõppes. Kui võimalik, ole töövarjuks ja osale tunnivaatlustes.
Tee kindlaks, mis on need võõrkeele võtmeaspektid
mida õppijad peaksid omandama enne aine- ja keeleõppe lõimimist. Võid selles osas konsulteerida tööandjatega. Lisaks veendu, et õppijad on omandanud võõrkeele algtaseme enne selle lõimimist erialaõppega. Erialakeele sisu liiga varajane tutvustamine võib takistada õppimist kummaski valdkonnas.
Aita õppijatel mõista
kui oluline on keeleline pädevus nende tulevasel töökohal. Motivatsioon suureneb, kui õppijad tajuvad keelte praktilist väärtust oma ametialases tegevuses.
Eelista aktiivõppemeetodeid
näiteks jäämurdja (icebreaker), häälestus (energizer), lisaülesanne (filler), rühmatöö, ajurünnak, debatt, rollimäng, simulatsioon, maailmakohvik, püramiidarutelu, vaatlus või paneeldiskussioon, et julgustada õppijaid aktiivselt õppetöös osalema. Õppijate tagasiside ja ettepanekud parandavad kursuse sisu ja kvaliteeti.
Osale külaskäikudel ja projektides
kus õppijad kohtuvad tulevaste tööandjatega ning rakendavad seeläbi nii keele- kui ka erialaseid oskusi.
Kogu süsteemselt tagasisidet.
Näiteks pärast iga ühist tundi või harjutust korralda õppijate, eriala- ja keeleõpetajate vahel tagasisidearutelusid. Samuti korralda regulaarseid kohtumisi erialaõppejõududega, et hinnata õpiväjundite saavutamist ning selgitada välja parendusvaldkonnad.
Informeeri kollektiiviga liitunud uusi õppejõude
keele- ja erialaõppejõudude vahelisest koostööst. Samuti teavita kooli juhtkonda ühistest tundidest ja praktilistest harjutustest ning kutsu neidki vaatlema.
Koosta erialakeele õppematerjalid
koostöös erialaõpetajatega ja palu neil materjale ajakohastada. Seejuures anna oma sisend autentse ja asjakohase keelekasutuse kohta.
Anna erialaõppejõududele aegsasti juurdepääs
erialakeele õppematerjalidele, et nad saaksid neid oma tundide jaoks kohandada.
Kasuta digiplatvorme
(nt Moodle, MS Teams, Google Drive) või muid osapooltele mugavaid kanaleid materjalide (nt ainekursuse kirjeldused, dokumendimallid, tehisintellekti kasutamise hea tava, õpikud) jagamiseks.
Eriala- ja keeleõppe lõimimist
toetavad materjalid nagu sõnaloendid, väljendite loetelud, ametlikud dokumendid ja vormid ning mitmesugused kirjalikud ja suulised harjutused.
Materjalid peavad põhinema
autentsetel tööülesannetel ja situatsioonidel (nt vormelid, juhendid, videomaterjalid) ning kajastama töökoha ja tööandja ootusi. Vajadusel võiks õppijaid suunata sooritama rahvusvahelisi keeleeksameid (IELTS, STANAG, ICAO, FRONTEXT või rootsi keele eksam).
Koostöös loodud õppematerjalide
näiteks on juhtumivideod, kus nii erialane pädevus kui ka keelekasutus on võtmetähtsusega elemendid ning neid kumbagi saab hinnata.
Materjale tuleks regulaarselt ajakohastada
õppejõudude algatusel ja õppijate tagasiside põhjal.
Jäta pärast iga õppesessiooni ajaaken
(nt 30 minutit), et mõelda, mis vajab uuendamist.
Leppige erialaõppejõududega kokku
et nad tutvustaksid erialast sõnavara ja väljendeid juba erialaste ainekursuste alguses, isegi kui erialakeele harjutused tulevad hiljem.
Kaalu õppijate kaasamist
materjalide loomisesse (nt õppijate koostatud sõnastikud harjutuste põhjal).
Tõhusaks koostööks on oluline
et erialavälised inimesed, näiteks keeleõppejõud, orienteeruksid erialas ja oleksid kursis reaalsete töösituatsioonidega. Võimalusel osale erialaainete harjutustes, sest see aitab sul paremini mõista eriala sisu ning ühtlasi toetab keeleõpet.
Kogukonnatunnetus, suhtlemine ja koostöö on edu võti.
Planeeritud kohtumised ei ole alati vajalikud, sageli aitavad koostöö jätkumisele kaasa pigem mitteametlikud vestlused, näiteks kohvipausi ajal.
Õppijad peaksid esmalt
omandama eriala põhiteadmised ja seejärel alustama erialaste keeleharjutustega. Vajadusel suuna õppijaid kasutama iseseisva keeleõppe võimalusi kas kohapeal või veebis.
Planeeri õpetamise tempo hoolikalt
ühist õiget tempot ei ole olemas. Kohanda see iga rühma vajadustele ja otsusta, millal praktilised (LAK) harjutused võivad alata.
Rollimängijate osalus
on praktiliste harjutuste õnnestumiseks väga oluline. Näiteks sobivad rollimängijateks hästi inimesed, kes pole selle valdkonna spetsialistid, kuna nende käitumine on vähem etteaimatav ja neil puuduvad protseduuride kohta ootused. Samuti sarnanevad nad enim klientidega, kellega õppijad oma tulevases töös kokku puutuvad, sest loovad autentsemaid kliendisuhtluse stsenaariume. Samas on oluline, et rollimängus osalejaid enne igat harjutust põhjalikult briifitakse.
Õppetöösse võib kaasata ka õppijaid
ka õppijaid, kellel on vajalikud või piisavad keeleoskused. Anna õppijatele võimalus oma tugevaid külgi ära kasutada: kasuta kakskeelseid või emakeelena kõnelevaid õppijaid rollimängijatena.
Praktilist (LAK) harjutust planeerides
planeerides otsusta, kas peamine rõhk on eriala- või keeleõppel.
Edukas koostöö sõltub igaühe motivatsioonist.
Kogemus näitab, et mida rohkem koostööd tehakse, seda suurem on iga osapoole — nii õppejõudude kui ka õppijate — motivatsioon ning seda sisukamaks harjutus muutub. Võimalusel korraldage veebi teel ühistegevusi teiste koolitusasutustega.
Praktilise harjutuse õnnestumiseks
peavad õppijad esmalt olema omandanud erialased taustateadmised ja alles seejärel lisandub erialakeele õpe, et õppijaid ei oleks sunnitud samaaegselt töötlema kahte (või enamat) uut aspekti. Keelekomponendi lisandumine arendab aga kindlasti ka professionaalset pädevust.
Stsenaariumipõhised praktilised harjutused
(nt rollimängud ja simulatsioonid), kus osalejad kohtuvad võõrkeelt kõnelevate inimestega, on tõhus viis ametialase pädevuse kujundamiseks. Need simulatsioonid peegeldavad tegelikke olukordi. Rollimängijate kaasamine on oluline ning eesmärk ei ole piirata suhtlemist etteantud sõnavaraga, vaid lasta olukorral loomulikult areneda.
Praktilistes harjutustes
rollimängija või vaatlejana osalemine – see lisab tegevusele nii keelelise kui ka suhtlusmõõtme.
Erineva fookusega harjutuste kasutamine
ühed keskenduvad pigem erialaga seotud aspektile, teised keeleõppele, kuid kõige tõhusamad kombineerivad mõlemat.
Harjutuste hindamisel
hinnatakse ka keelekomponenti (näiteks olukorra lahendamine inglise keeles). Hindamisjuhendit ja näidisharjutusi jagatakse erialaõppejõududega.
LAK-harjutuste puhul on oluline
osapooli põhjalikult briifida, et nad oleksid teadlikud oma rollist ja mõistaksid toimuvat. Võõrkeelne suhtlus ei pea olema veatu, tähtis on vastastikune arusaamine ja see, et osapooled saavad vajaliku informatsiooni — vajadusel tõlgi abil — neile arusaadaval kujul.
Parimad praktikad,
näiteks õnnestunud harjutused, sõnavaraloendid ja toimivad koostöömudelid dokumenteeritakse ja neid jagatakse kolleegidega, eriti alustavate õppejõududega. Veebipõhised koostööplatvormid nagu MS Teams, Zoom, Moodle võimaldavad tõhusalt tagasisidet anda.
Mis siis, kui kõik ei lähe ootuspäraselt?
Ära lase end heidutada
tagasilöögid ja väljakutsed on loomulik osa protsessist ning viivad sageli paremate tulemusteni. Õpi nendest ja liigu edasi.
Aruta tekkinud probleeme avatult
avatult erialaõppejõudude ja õppijatega. Otsige koos lahendusi ning katseta neid järgmistes tundides.
Sea väiksemad eesmärgid.
Jaga keerukad õpieesmärgid väiksemateks, hõlpsamini hallatavateks sammudeks. See aitab õppijatel kogeda eduelamust ja säilitada motivatsioon. Kaalu kahe-etapilisi harjutusi:
- erialane tegevus emakeeles;
- sama tegevus võõrkeeles, keskendudes peamistele aspektidele (nt tervitus, lihtne selgitus probleemist, põhilised küsimused ja neile vastused). Nii tunneb õppija end enesekindlamalt ja saab liikuda edasi keerukamate ülesannete juurde.
Kui õppijad kogevad erialastes harjutustes keelekasutusega raskusi,
looge koos täiendavaid harjutusi või korrake enne ühiseid praktilisi harjutusi.
Tehke koostöös kindlaks
õppijate õpistiilid ja kohanda oma õpetamismeetodid vastavalt sellele.
Otsi kolleegidelt tuge.
Jaga regulaarselt oma kogemusi ja parimaid praktikaid kolleegidega. Vajadusel osale metoodikakoolitustel, eriti LAK-teemalistel ja liitu oma riigi võõrkeeleõpetajate seltside/organisatsioonidega.
© Kõik õigused kaitstud.