Eesmärk
Koostöömudeli eesmärk on toetada erialakeele ja erialaainete õppe lõimimist, pakkudes praktilisi näiteid ja strateegiaid selle kohta, kuidas keele- ja erialaõppejõud saavad omavahel koostööd teha.
Mudel sisaldab juhiseid, kuidas:
- koostada õppematerjale koos keeleõpetajatega,
- viia läbi ühiseid praktilisi harjutusi, kus võõrkeel on lõimitud erialasse,
- luua õpikeskkondi, mis arendavad õppija võõrkeelekasutust erialases kontekstis ning tugevdavad nende valmisolekut tööeluks.
Antud mudelit rakendades tõuseb õpetamise kvaliteet ja paranevad õpitulemused nii erialaainetes kui ka keeleõppes.
Sinu roll
Edukas lõimitud aine- ja keeleõppes (LAK) ja ka erialakeele õpetamisel on sinul keskne roll. Erialaeksperdina on sinu ülesanne teavitada keeleõppejõude relevantsetest muudatustest ja/või uuendustest praktikas ja/või regulatsioonides, kuna see mõjutab otseselt ka keeleõppe materjalide valikut ja ettevalmistust. Tihe koostöö keeleõpetajatega kohe planeerimisfaasist alates peab olema regulaarne, praktiline ja eesmärgipärane.
Suhtle keeleõpetajatega aktiivselt
tutvusta neile lähemalt oma valdkonda, terminoloogiat ja enimkasutatavaid väljendeid ning too elulisi näiteid. See aitab neil oma õpetamist vastavalt kohandada. Sinul on parem ülevaade tööandjate ootustest ning valdkonnas toimuvatest õiguslikest ja regulatoorsetest muudatustest — hoia keeleõppejõude sellega kursis.
Korralda regulaarseid kohtumisi keeleõpetajatega
enne ainekursuse algust, selle jooksul ja pärast seda. Alusta ühist planeerimist varakult ning anna keeleõpetajale aega tutvuda erialaõppe ja selle eesmärkidega ning koostada vastav keeleline sisu, näiteks tundide või harjutuste jaoks vajalik sõnavara- ja väljendite loend. Otsustage koos, millal õpetatakse võtmemõisteid emakeeles ja millal võõrkeeles, et vältida olukorda, kus õppijatel tuleb korraga õppida kahte „uut“ asja.
Kutsu keeleõppejõude erialatunde vaatlema
ning aeg-ajalt külasta ise ka keeletunde. See aitab sul paremini mõista õpetamismeetodeid, oma õppijate keeleoskuse taset ning arendada oma võõrkeele- ja pedagoogilisi oskusi.
Kutsu keeleõppejõude osalema autentsete erialaste õppeharjutuste ja praktiliste tundide rollimängudes
et neil tekiks parem ülevaade töökoha praktikatest. See toetab nende teadmisi eriala kohta ning seeläbi ka keeleõpet. Lisaks võivad keeleõppejõud harjutuste käigus anda ka esmast tagasisidet ja nõu keelekasutuse kohta. Teisest küljest võimaldavad taolised harjutused õppijatel praktiseerida keelekasutust olukordades, millega nad oma tulevasel töökohal silmitsi seisavad.
Keeleõpetajatega LAK-harjutusi läbi viies
sea igale tunnile või tegevusele selged õpieesmärgid operatiivsest vaatenurgast. Veendu, et ka keeleõppejõud neid mõistab.
Ole avatud
kummagi osapoole ettepanekutele. Mitmekesised õpetamismeetodid, näiteks ümberpööratud klassiruum, võivad parandada õpitulemusi nii erialaainetes kui ka keeleõppes.
Veendu, et õppijad on omandanud erialaaine põhiteadmised
enne võõrkeele lõimimist. Erialakeele sisu liiga varajane tutvustamine võib takistada õppimist kummaski valdkonnas.
Aita õppijatel mõista, kui oluline on keelekompetents
nende tulevasel töökohal. Motivatsioon suureneb, kui õppijad tajuvad keelte praktilist väärtust oma ametialases tegevuses.
Julgusta õppijaid
aktiivselt osalema nii erialaõppes kui ka koostöös keeleõpetajatega.
Kogu süsteemselt tagasisidet
õppijatelt ja keeleõppejõu(dude)lt ning tee tulevaste sessioonide jaoks vajalikud muudatused. Näiteks pärast ühist tundi või praktilist harjutust korralda õppijate ja keeleõppejõu(dude)ga järelarutelu. Samuti korralda regulaarseid kohtumisi keeleõpetajatega, et hinnata õpitulemusi ja saavutusi ning välja selgitada arendusvajadusi.
Korralda õppijatele
ettevõtete külastusi, praktikaid ja projekte, et neil oleks võimalik kohtuda tulevaste tööandjatega. Kindlasti küsige tagasisidet ka tööandjatelt.
Informeeri kollektiiviga liitunud uusi õppejõude
keele- ja erialaõppejõudude vahelisest koostööst. Samuti teavita kooli juhtkonda ühistest tundidest ja praktilistest harjutustest ning kutsu neidki vaatlema.
Sinu koostatud ja ajakohastatud emakeelsed õppematerjalid
on õppetöö aluseks. Samas tutvusta erialast sõnavara ja väljendeid aineõpetuses varakult, isegi kui keeleharjutused toimuvad hiljem. Anna keeleõpetajatele aegsasti juurdepääs oma materjalidele, et nad saaksid neid enda tundide jaoks kohandada.
Õppematerjalid peavad põhinema
autentsetel tööülesannetel ja reaalsel töökeskkonnal (nt vormid, juhendid, videomaterjalid), et kajastada töökoha ja tööandja ootusi.
Materjalide loomisel
tee koostööd keeleõpetajatega — jaga oma teadmisi autentse ja asjakohase keelekasutuse kohta. Materjalide jagamiseks kasuta ühiseid digiplatvorme (nt Moodle, Google Drive) või muid kõikidele osapooltele mugavaid kanaleid.
Eriala- ja keeleõppe ühendamisel
sobivad materjalideks näiteks sõnade/väljendite loetelud, ametlikud dokumendid ja vormid, mitmesugused kirjalikud ja suulised harjutused ning juhtumivideod. Viimaste puhul on võtmetähtsusega nii erialane pädevus kui ka keelekasutus ning mõlemad on hinnatavad.
Materjale tuleb regulaarselt
õppejõudude algatusel ja õppijate tagasiside põhjal ajakohastada. Jäta pärast iga õppesessiooni ajaaken (nt 30 minutit), et mõelda, mis vajab uuendamist.
Kaalu õppijate kaasamist
materjalide loomisesse (nt õppijate koostatud sõnastikud harjutuste põhjal).
Õppijad peaksid esmalt
omandama eriala põhiteadmised ja seejärel alustama erialaste keeleharjutustega.
Planeeri õpetamise tempo hoolikalt, sest
ühist õiget tempot ei ole olemas. Kohanda see iga rühma vajadustele ja otsusta, millal praktilised (LAK) harjutused võivad alata.
Tõhusaks koostööks
on oluline, et erialavälised inimesed, näiteks keeleõppejõud, orienteeruksid erialas ja oleksid kursis reaalsete töösituatsioonidega.
Rollimängijate osalemine
on praktiliste harjutuste õnnestumiseks väga oluline. Näiteks sobivad rollimängijateks hästi inimesed, kes pole selle valdkonna spetsialistid, kuna nende käitumine on vähem etteaimatav ja neil puuduvad protseduuride kohta ootused. Samuti sarnanevad nad enim klientidega, kellega õppijad oma tulevases töös kokku puutuvad, sest loovad autentsemaid kliendisuhtluse stsenaariume. Samas on oluline, et rollimängus osalejaid enne igat harjutust põhjalikult briifitakse.
Lisaks töötajatele võib õppetöösse kaasata ka õppijaid
kellel on vajalikud või piisavad keeleoskused. Anna õppijatele võimalus oma tugevaid külgi ära kasutada — kasuta rollimängijatena kakskeelseid või emakeelena kõnelevaid õppijaid.
Praktilist (LAK) harjutust planeerides
otsusta, kas peamine rõhk on eriala- või keeleõppel.
Edukas koostöö
sõltub igaühe motivatsioonist. Kogemus näitab, et mida rohkem koostööd tehakse, seda suurem on kõigi osapoolte — nii õppejõudude kui ka õppijate — motivatsioon ning seda sisukamaks harjutus muutub.
Kogukonnatunnetus, suhtlemine ja koostöö
on edu võti. Planeeritud kohtumised ei ole alati vajalikud, sageli aitavad koostöö jätkumisele kaasa pigem mitteametlikud vestlused, näiteks kohvipausi ajal.
Praktilise harjutuse õnnestumiseks
peavad õppijad esmalt olema omandanud erialased taustateadmised ja alles seejärel lisandub erialakeele õpe, et õppijad ei oleks sunnitud samaaegselt töötlema kahte (või enamat) uut aspekti. Keelekomponendi lisandumine arendab aga kindlasti ka professionaalset pädevust.
Stsenaariumipõhised praktilised harjutused
(nt rollimängud ja simulatsioonid), kus osalejad kohtuvad võõrkeelt kõnelevate inimestega, on tõhus viis ametialase pädevuse kujundamiseks, kuivõrd peegeldavad tegelikke olukordi. Rollimängijate kaasamine on oluline ning eesmärk ei ole piirata suhtlemist etteantud sõnavaraga, vaid lasta olukorral loomulikult areneda.
Keeleõppejõudude kasutamine rollimängijate või vaatlejatena
lisab nii keelelise kui ka suhtlusmõõtme. Nende pedagoogiline kompetentsus täiendab ka sinu erialateadmisi.
Erineva fookusega harjutuste kasutamine
ühed keskenduvad pigem erialaga seotud aspektile, teised keeleõppele, kuid kõige tõhusamad kombineerivad mõlemat.
Harjutuste hindamisel
hinnatakse ka keelekomponenti (näiteks olukorra lahendamine inglise keeles).
LAK-harjutuste puhul
on prioriteediks osapoolte põhjalik briifimine, et nad oleksid teadlikud oma rollist ja mõistaksid toimuvat. Võõrkeelne suhtlus ei pea olema veatu, tähtis on vastastikune arusaamine ja see, et osapooled saavad vajaliku informatsiooni — vajadusel tõlgi abil — neile arusaadaval kujul.
Parimad praktikad
näiteks õnnestunud harjutused, sõnavaraloendid ja toimivad koostöömudelid dokumenteeritakse ja neid jagatakse kolleegidega, eriti alustavate õppejõududega.
Mis siis, kui kõik ei lähe ootuspäraselt?
Ära lase end heidutada
tagasilöögid ja väljakutsed on loomulik osa protsessist ning viivad sageli paremate tulemusteni. Õpi nendest ja liigu edasi.
Aruta tekkinud probleeme avatult
keeleõpetajate ja õppijatega. Otsige koos lahendusi ning katseta neid järgmistes tundides.
Sea väiksemad eesmärgid
jaga keerukad õpieesmärgid väiksemateks, hõlpsamini hallatavateks sammudeks. See aitab õppijatel kogeda eduelamust ja säilitada rollimotivatsioon. Kaalu kahe-etapilisi harjutusi:
- erialane tegevus emakeeles;
- sama tegevus võõrkeeles, keskendudes peamistele aspektidele (nt tervitus, lihtne selgitus probleemist, põhilised küsimused ja nende vastused). Nii tunneb õppija end enesekindlamalt ja saab liikuda edasi keerukamate ülesannete juurde.
Kui õppijad kogevad
erialastes harjutustes keelekasutusega raskusi, loo koos keeleõpetajatega täiendavaid harjutusi või korrake enne ühiseid praktilisi harjutusi.
Koostöös keeleõpetajatega
tee kindlaks õppijate õpistiilid ja kohanda oma õpetamismeetodid vastavalt sellele.
Otsi kolleegidelt tuge
jaga regulaarselt kolleegidega kogemusi ja parimaid praktikaid.
© Kõik õigused kaitstud.