Eralakeel või oskuskeel (ingl Language for Specific Purposes) on laialdaselt kasutatav lähenemine teise keele ja võõrkeele õpetamisel, et rahuldada õppija vahetuid ja spetsiifilisi vajadusi, kui võõrkeelt kasutatakse hariduse, koolituse või ametialase tegevuse jaoks (Gollin-Kies et al., 2015; Garzone et al., 2016; Riordan, 2018).
All on toodud Üld- ja erialakeele õppe peamised erinevused:
Alljärgnevas tabelis võrreldakse eriala- või oskuskeelt (ingl LSP), lõimitud aine- ja keeleõpet (LAK) ning inglise keelt õppekeelena (ingl EMI), keskendudes õppejõudude rollile, koostööle, tagasisidele ja autentsete materjalide kasutamisele.
| Erialakeel/oskuskeel (ingl LSP) | LAK-õpe (ingl CLIL) | Inglise keel õppekeelena (ingl EMI) |
|---|---|---|
| Keeleõppejõud loob keskkonna ja konteksti, kus sõnavara teatud viisil kasutatakse | LAK-õppejõud loob keskkonna ja konteksti, kus sõnavara teatud viisil kasutatakse | EMI-õppejõud õpetab erialaainet sihtkeele kaudu. EMI-tund on tavaline tund, kus põhirõhk on erialasel teemal, mitte keelel. |
| Aineõppejõud võib olla ettevalmistusega seotud | Aineõppejõud on ettevalmistusega seotud | Tunni valmistab ette aineõppejõud, keeleõppejõud seotud pole (keeleõpetaja võib aineõpetajat kursuse ettevalmistamisel aidata) |
| Kõik tegevused viib läbi ainult keeleõppejõud | Aineõppejõud võib läbi viia LAK ülesandeid, keeleõppejõud annab keelesisendi, õpetamine = koostöö keele- ja aineõppejõu vahel | Kõik tegevused viib läbi ainult aineõppejõud |
| Ainult keeleõppejõud | Keelemetodoloogia tugi (keeleõppejõult aineõppejõule) | Keelemetodoloogiat ei rakendata |
| Tagasisidet antakse peamiselt sihtkeeles (sõltub õppija keeletasemest) | Tagasisidet võib anda kummaski keeles | Tagasisidet keelele ei anta või vaid vähesel määral (tagasisidet antakse sõnavarale ja mõistetele, mitte grammatikale) |
| Olemasolevad õpikud ja õppejõud koostatud jaotusmaterjalid (võimalikult autentsed) | Autentsed materjalid (keskkond), 95% sisu ja 5% keele hindamine | Autentsed materjalid (keelele kas ei keskenduta või vaid vähesel määral) |
Erialakeele kursuse kavandamise sammud
Brown (1995) pakub kuueastmelise õppekava arendamise mudeli, mis toimib erialakeele kursuse kavandamise alusraamistikuna:
- Vajaduste analüüs – õppijate spetsiifiliste keeleliste vajaduste määratlemine nende professionaalses või akadeemilises kontekstis.
- Eesmärgid ja õpitulemused – selgete õpieesmärkide määratlemine, lähtudes tuvastatud vajadustest.
- Hindamine – hindamismeetodite väljatöötamine, et mõõta õppijate edusamme ja õppetöö tõhusust.
- Materjalide valik ja arendamine – sobivate õppematerjalide valimine või loomine, mis on kohandatud spetsiifilise keelekasutuse vajadustele.
- Õpetamine – tõhusate õpetamisstrateegiate rakendamine, et toetada oskuste omandamist konkreetsetes kontekstides.
- Programmi hindamine – õppekava pidev analüüs ja täiustamine õppijate tagasiside ning muutuvate vajaduste põhjal.
Kasutatud allikad
- Brown, J.D. 1995. The Elements of Language Curriculum: A Systematic Approach to Program Development. Boston, MA: Heinle & Heinle.
- Gollin-Kies, Sandra, Hall, David R. & Moore, Stephen H. 2015. Language for Specific Purposes.
- Garzone, Giuliana Elena, Heaney, Dermot & Riboni, Giorgia. 2016. Language for Specific Purposes: Research and Translation across Cultures and Media.
- Riordan, Emma. 2018. Language for Specific Purposes: Theory and Research.
© Kõik õigused kaitstud.