Keele- ja erialaõppejõu (või vastavate akadeemiliste üksuste) ning võimalusel ka tööandjate vaheline eesmärgipärane koostöö, et ühiselt määratleda erialakeele ainekavade ja õpetuse jaoks vajalikud oskused, teadmised ja pädevused. See ei hõlma ainuüksi uudiskirjade saamist, vaid sihipärast koostööd õppe- ja ainekavade koostamisel.

Erialakeel on üks keeleõpetuse lähenemisviis, mis keskendub õppijate vahetutele ja väga konkreetsetele vajadustele, kui nad kasutavad seda keelt oma õppes, koolitustel või töökohal.

Lõimitud aine- ja keeleõppe ehk LAKi puhul viiakse osa õppekavast läbi sihtkeeles, integreerides seeläbi eriala sisu keeleõppega.
Erialaõppejõud koostab LAK-ülesandeid. keeleõppejõud pakub sealjuures keelelist tuge. Õppetöö toimub keele- ja erialaõpetajate koostöös.
Näiteks Sisekaitseakadeemias õpetatakse inglise ja vene erialakeelt ning need ained on kohustuslikud, samas kui LAK-tunnid toimuvad teatud erialaainete raames (4–8 akadeemilist tundi ühe aine kohta). Erialase pädevuse seisukohalt olulised LAK-tunnid viiakse läbi 2–3 keele- ja erialaõppejõu ühisosalusel.

Näiteks Moodle, Zoom, Teams, Microsoft 365 tööriistad, Google’i tööriistad või muud rakendused.

Asutus (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Maksuamet), kelle jaoks otseselt tulevasi töötajaid ette valmistatakse. Juhul kui puudub otsene partnerlussuhe taoliste asutustega, võib see viidata ka potentsiaalsetele tööandjatele antud sektoris ja/või kutseühingutele, kes on algselt kaasatud vastava õppekava väljatöötamisse või kutse-eetika ja ametipädevuse standardite koostamisse.

Tavaliselt lühikesed, lõbusad tegevused, mida kasutatakse grupi ergutamiseks. Need on olulised, kui alustatakse tööd uue grupiga, et arendada head grupitunnet, ning ka tunni alguses, et osalejaid õppetööle häälestada.

Tegevus, mida saab lisada tunnis planeeritavate tegevuste hulka, kui vaba aega juurde tekib.

Tegevus tunni alguses, et osalejaid õppetööle (taas)häälestada ja aktiivselt osalema motiveerida.

Tegevus, mida saab läbi viia koolituse alguses, et (taas)ergutada osalejaid ja motiveerida neid aktiivselt osalema.

Õppijad liiguvad ringi ja suhtlevad teistega (nagu kokteiliõhtul). Peamine eesmärk on harjutada küsimuste esitamist ja nendele vastamist.

Rühmategevus, mille käigus õppijad ja õpetaja teatud teemal vabas vormis ideid välja pakuvad, et seeläbi uusi seoseid genereerida.

Rühmatöö formaat, kus õppijad jagatakse kahte rühma A ja B. Rühm A sooritab ülesannet, samal ajal kui rühm B neid jälgib. Seejärel annab jälgijarühm sooritajatele tagasisidet nende tegevuse või käitumise kohta. Kõige tavalisem vorm on sisering-(rühm A), kes peab arutelu ning välisring (rühm B), kes jälgib. Seejärel vahetavad sise- ja välisring kohad ja ning uus võetakse uut aruteluteema. Lisainfot leiab https://blogs.kcl.ac.uk/activelearning/2019/05/04/fishbowl-discussions/

Ühel pool esitatakse ettepanek ja sellele järgneb vastaspoole arvamus (opositsioon). Seejärel võib järgmine kõneleja teema taas esitada, püüdes vastuväiteid ümber lükata, ning seejärel esitab opositsioon uuesti oma seisukoha ja nii edasi. https://blogs.kcl.ac.uk/activelearning/2019/05/04/fishbowl-discussions/

Kaks või enam isikut mängivad rolle konkreetse teemaga seotud stsenaariumi järgi, et muuta inimeste hoiakut, mõista oma tegevuse tagajärgi teistele või katsetada alternatiivseid võimalusi antud olukorraga toimetulekuks.

Luuakse olukord, mis on nii olemuselt kui keerukusastmelt reaalse olukorra sarnane. Õppijad harjutavad simuleeritud olukorras eelnevalt omandatud oskusi. Hea oleks sisse tuua ka erinevad rollid, sest nii saavad õppijad ühtlasi kogeda erinevaid vaatepunkte.

Ajalehtedest ja ajakirjadest (väljaprinditud veebiväljaannetest) lõigatakse välja pealkirju ja fotosid ning kleebitakse suurele paberile. Valminud kollaažposter pannakse klassiruumi üles. Seejärel liiguvad õpilased ringi ja arutlevad iga posteri autoriga.

Arutelumeetod, kus osalejad arutlevad 4-5-liikmelistes rühmades (nagu kohvikus) 4-5 teema üle. Igal teemal on oma vedaja, kes viibib iga laudkonna juures 15-20 minutit. Kui kõik teemad on läbi arutatud, järgneb nn ühine koosolek, mille käigus antakse ülevaade kõikidest vestlusringidest. Lisainfot leiab https://www.fsg.org/wp-content/uploads/2021/08/World-Cafe-Method_0.pdf

Püramiidarutelu on rääkimistegevus, kus õppijad moodustavad ülesannet täites järjest suuremaid rühmi. Tavaliselt peavad rühmad igas etapis enne järgmise rühmaga liitumist omavahel kokkuleppele jõudma Lisainfot leiab https://teaching-and-learning-collection.sites.uu.nl/learning_activity/pyramid-discussion/ 

Püramiidarutelu on rääkimistegevus, mille puhul õppijad moodustavad järjest suuremaid rühmi, kui nad täidavad rääkimisülesannet, mille puhul tuleb tavaliselt igas rühmas jõuda kokkuleppele enne teise rühmaga liitumist. Lisainfo https://teaching-and-learning-collection.sites.uu.nl/learning_activity/pyramid-discussion/

Erinevate seisukohtade või teadmistega esinejad valmistavad ette oma arvamuse teatud teemal. Seejärel istuvad nad ekspertide paneelina publiku ees ning avaldavad oma arvamust ja arutavad sel teemal. Publikul omakorda on võimalus neile küsimusi esitada. Lisainfot leiab https://lf.westernsydney.edu.au/engage/strategy/panel-discussions/

Kaasamise meetod, kus päevakorra ja arutelude ajakava loovad mitte korraldajad, vaid osalejad ise, lähtudes ühest kesksest teemast. Osalejad pakuvad välja alateemasid arutelupäevakorda ning valmistuvad juhtima arutelu oma alateemal. Erinevaid alateemasid arutatakse järgides „kahe jala seadust“ – kui on igav, liigu mujale.. Lisainfot leiab https://www.facilitator.school/blog/open-space-technology https://lf.westernsydney.edu.au/engage/strategy/panel-discussions/

Veebipõhine õpe rahvusvahelises koostöös (VÕRK) on õppimisviis, mis näeb ette erineva kultuurilise ja rahvusliku taustaga üliõpilaste ja õppejõudude interaktiivset ja eesmärgistatud suhtlust nii klassiruumis kui ka sellest väljaspool.




Uurimis- ja arendusprojekt: Constructive collaboration among stakeholders for effective LSP classes in the Field of Higher and Professional Higher Education



Rahastaja: NordPlus Adult 2023-2025



Koordineeriv asutus: Sisekaitseakadeemia (küsimuste korral võtke ühendust keelekeskus@sisekaitse.ee)

Partnerid:
Vilniuse Ülikool
Eesti Lennuakadeemia
Soome piiri- ja rannikuvalve akadeemia

© Kõik õigused kaitstud.

This site is registered on wpml.org as a development site. Switch to a production site key to remove this banner.